ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.
Aasta alguses kutsuti mind ühe ettevõtte juhtide arenduspäevale rääkima ESG-st ja sellest, kuidas me SOL-is kestlikkusega tegeleme. Ma polnud veel soojendustki lõpetanud, kui keegi esireast kuulutas kõva häälega, et kogu see ESG teema on täielik mõttetus.
Mina rääkisin kestlikkusest kui mõtteviisist, tema vastas raportite ja reeglite painest. Kui kinnitasin, et raportite virvarr on tõesti paras katastroof, aga see ei tähenda, et me ei võiks tegutseda kestlike põhimõtete järgi, muutus kriitika juba isiklikuks – olin tema sõnul ajupestud ja pimedusega löödud. Lõpuks leppisime siiski sõbralikult kokku, et kumbki oma arvamusest ei loobu. Ja võib-olla ongi see kõige kestlikum viis arutelust väljuda.
ESG teema ümber keerlev kuumus on olnud valdavalt negatiivne. Mingil põhjusel on ESG esimeseks sünonüümiks saanud raporteerimine. Räägitakse, kui keeruline, kallis ja väheväärtuslik see kõik on.
Teiseks sünonüümiks on saanud E-täht – keskkond. Jalajälg, CO2, prügi, energiatõhusus. Ja taas: kui keeruline on seda kõike mõõta ja veel keerulisem raporteerida. Aga S ja G – inimesed ja juhtimine – jäävad tagaplaanile. Ma ei väida, et keskkond pole oluline. On küll. Aga kui me alustame ainult E-st, siis oleme juba valel rajal. SOL Balticsis mõtleme teisiti. Meie jaoks pole ESG mitte E-S-G, vaid hoopis G-S-E.
Ma ei tea, kas see on meie SOL-i kollase värvi ja päikeselise oleku mõju, aga meil on harjumus asju positiivselt vaadata. Jätame korraks kõrvale selle valusa pinnu ehk raporteerimise ja vaatame ESG-d kui mõtteviisi.
Kõik algab G-st
Alustame juhtimisest ehk G-tähest: eetikast, läbipaistvusest, vastutustundlikust juhtimisest, võrdsest kohtlemisest, selgetest ootustest, usaldusest ja kaasamisest.
Meil on SOL-is juhtimise keskmes väärtused nagu vabadus ja vastutus, eetiline käitumine ja kaasamine. Viimased kolm aastat, mil oleme kestlikkusega süsteemselt tegelenud, oleme suuresti keskendunud juhtimise arendamisele. Kasutame avatud arutelusid, üks-ühele vestlusi, kovisioonigruppe ja arendusseminare. Nii juhtkond kui ka keskastmejuhid on läbinud coach’iva mentorluse koolituse, paljud meist omavad rahvusvahelise mentori sertifikaati.
Oleme juhtkonnaga omandanud rohepöördejuhtimise mikrokraadi Tallinna Ülikoolist ning kohe on lõpetamas kolmas lend meie töötajaid. Pea 100 meie Baltikumi juhti läbis eelmine aasta vaimse tervise esmaabi koolituse. Mitmed juhid ja spetsialistid läbivad karjäärijuhtimise koolitust ning äsja lõpetasime just lähisuhtevägivalla temaatika käsitlemise esimese koolituse.
Küsime endalt: kas juht on inimese jaoks või inimene juhi jaoks? Meie usume esimest. Nagu meil on kombeks öelda: juht ei pea olema sõber, aga ta peab tundma sind tervikuna.
Kui juhtimine on korras, tekib usaldus. See on baas, millele saab ehitada töökultuuri, mis tõepoolest hoolib. SOL-is ei pea me inimest “ressursiks”. Me näeme teda inimesena – tervikuna. See väljendub tööaja ja -koha paindlikkuses, vaimse tervise toetuses (sh psühholoogilise vägivalla ennetus, kovisioonigrupid, koolitused), SOL-IN sisseelamisprogrammis, igapäevastes märkamishetkedes: sünnipäevad, tööjuubelid, uued pereliikmed.
Ja ka ausas tagasisides – mõlemat pidi. Meil on eraldi juhtide tagasiside töötoad. Räägime ka juhtide arengust, et vältida olukorda, kus töötaja hullem karistus on loll juht. Need pole pehmed teemad. See on tugeva kultuuri ehitamine.
Kui G ja S on paigas, tuleb E loogilise jätkuna. Keskkonnahoid on tagajärg, mitte alguspunkt. Sellest ma praegu rohkem ei kirjutagi.
Seega pole ESG surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega. Ettevõtted alustavad tihti keskkonnast, siis proovivad inimesi “kaasata” ja lõpuks jõuavad äkki juhtimiseni. Meie SOL-is alustasime vastupidi – ja see töötab.
Võib-olla peaksimegi rääkima GSE-st, mitte ESG-st ja tegelikult üldse kestlikust ettevõtlusest. Kui juhtimine on aus ja vastutustundlik ning inimestega päriselt tegeletakse, siis keskkonnahoid ei ole probleem. See on tagajärg. Raport ei ole eesmärk. See on tulemus.
Originaalartikkel ilmus Äripäeva Kestlikkuseuudistes 31. märtsil 2025: https://www.kestlikkusuudised.ee/uudised/2025/03/31/rinel-pius-esg-peaks-olema-gse
Veel samal teemal:
Äripäeva raadio, 6.04.2025: Äripäeva raadiohommik, 6.04.2025.
Äripäev, Kinnisvarauudised.ee, 8.04.2025: Rinel Pius: suvaliste numbrite vältimiseks tuleb tegeleda eetikaga