Miks me vaikime…

Miks me sageli valime vaikimise, selle asemel, et rääkida ja tegutseda? Miks me vaatame kõrvale või eemaldume, kui näeme, et keegi vägivallatseb ja seetõttu keegi teine ilmselgelt kannatab? Kas hoiab meid tagasi hirm või süütunne? Või hoopis häbi oma isiklike läbielamiste tõttu?

Vaikides või reageerimata jättes võimustad sa isikut, kes põhjustab sulle või teistele kannatusi..

Vaikides teed sa valiku, et kiidad sellise käitumise heaks..

Vaikides valid sa kannatamise.. mis võib kunagi lõppeda.. kuid võib lõppeda kellelegi ka väga traagiliselt..

Paljudel meist on oma isiklikud läbielamised minevikust, polegi enam oluline, kas see on seotud sulle lähedase inimese alkoholilembuse, äkilisuse või vägivallatsemisega. Oluline on see, et see jätab meisse oma jälje, mis saadab meid varjuna kogu elu, tuletades ennast aegajalt meelde mõne ootamatu paanikahoo või seletamatu ebakindluse ilminguna igapäevases elus.

Eeltoodust tulenevalt on mul sulle palve, et kui näed või koged, siis reageeri! Reageeri isegi juhul, kui usud, et oled selle ära teeninud või ise selles süüdi. Reageeri kas või teiste, oma lähedaste pärast. Vägivallal, ka vaimsel vägivallal ei ole õigustust!

Reageeri, kui märkad oma lähedasel või kolleegil meeleolumuutust või tavapäratut käitumist, astu ligi ja tunne huvi, päriselt. Küsi, et kuidas tal läheb ja kas kõik on ikka hästi?

Vastutasuks tegutsemise eest saame me kõik parema ja turvalisema elu, iseenda ja oma lähedaste jaoks.

Vägivallatut ja turvalist koos kulgemist meile kõigile!

Kurmet Vasser
SOL Baltics Läti tegevjuht