Kinnisvarahooldus on oluline valdkond, mis tagab kinnisvara kestlikkuse ja ohutuse. Kuigi kinnisvaraturg võib mõnel hetkel olla ebakindel, vajab kinnisvara ikkagi korrapärast hooldust. Hetkeolukorras on kinnisvarahoolduse valdkond mõjutatud majanduse üldisest käekäigust ja klientide tarbimisharjumuste muutumisest. Äriklientide puhul on märgata suuremat tähelepanu tarbimise mõistlikkusele ja keskkonnasõbralikkusele. Samuti on hangete puhul täheldatav tugev konkurents ja kõrgendatud kvaliteedinõuded. Kinnisvarahoolduse suurimaks väljakutseks on personali leidmine ja palgasurve, samuti töötajate ajutine tööampsutamine ning suveperioodil tööjõu leidmisega seotud väljakutsed.
SOL Baltics OÜ Baltikumi müügi- ja turundusjuht Mergit Inno vastas Äripäeva konkurentsiraporti tarbeks mõningatele kinnisvarahoolduse valdkonda puudutavatele küsimustele. Toome teieni intervjuu vastused kahes osas. Käesolev arvamuslugu on järjekorras esimene.
Kinnisvaraturul justkui jätkub põrnitsemine, ent kinnisvara vajab hooldust jätkuvalt. Milline on kinnisvarahoolduse hetkeolukord selle taustal, mis on hetkel põletavaim teema?
Loomulikult on kinnisvarahooldus kui iga teine äri mõjutatud majanduse üldisest käekäigust. Selleks, et oleks tagatud kinnisvara kestlikkus ja hoonete ohutus, vajab see korrapärast hooldust. Kas ärikliendid on muutnud oma tarbimisharjumusi? Mõningasi märke kliendi soovist tarbida vajaduspõhiselt ja keskkonnasõbralikumalt on turul näha, kuid mitte ülemäära. Äriklientide puhul tarbitakse pigem targemalt – mõeldakse kui tihti näiteks kontori töökohti on vaja puhastada, kas prügikastid peavad olema iga laua all või mis ulatuses ning sagedusega muru niita. Süsteemide puhul teostatakse kõik seadusest tulenevad hooldused ja otsitakse võimalusi energia efektiivsemale tarbimisele. Otsitakse agaramalt kokkuhoiukohti ja on olukordi, kus minnakse sisse ostetavalt teenuselt üle oma teenuse lahendusele. Kas see on pikas perspektiivis efektiivne? Pigem mitte, sest unustatakse ära kaasnevad kulud – värbamine, inimeste koolitamine, kvaliteedikontroll, asendamised, töövahendite sisseost ja haldus jne.
Hangete puhul on näha väga tihedat konkurentsi ja kliendipoolseid kõrgendatud ootusi. Kohati on odavaima ja kallima pakkumise erinevus lausa kahekordne. Endiselt soovitakse riigiasutuste poolt hankida mugavusteenust (kõik hinnas) ja suunata laialdaselt administreerivad lisategevused teenuseosutaja kohustuseks. Kõrgendatud on kvaliteedinõuded, kuid vaid üksikud ametiasutused kasutavad võimalust ka reaalselt teenuse vastavust seatud ootustele mõõta.
Lisaks on viimase aastaga märgatavalt kasvanud hankijate ootused kinnisvarahooldajate tööjõu tasemete kvalifikatsioonile, taustale või eesti keele oskusele. Kahjuks siinkohal jäävad paljud Ukraina sõjapõgenikud just eelpoolmainitud tingimuste tõttu värbamata. See omakorda viib töötasu tõusuni, sest soovitud keeleoskuse või kompetentsitasemega töötajaid on turul piiratud mahus.
Millised on kinnisvarahoolduse suurimad väljakutsed eeloleva poolaasta lõikes?
Endiselt on kinnisvara hoolduses kõige põletavamaks teemaks kvaliteetse ja motiveeritud personali leidmine ning palgasurve. Keerulise majandusolukorra tõttu on tööjõuturule sisenenud ajutiselt lisaraha teenida soovivad inimesed, kellest paljud on „tööampsutajad“. Mõneti see leevendab keerulist tööjõupuudust. Samas lühiajalist paariks päevaks tööle tulevat töötajat on äärmiselt kulukas ja keeruline välja õpetada ning kaasnevad mahukad administreerimistegevused (registreerimine TÖR-i jne). Üsna tihti on see aga ainus võimalus, mis kinnisvarahooldajal käeulatuses. See omakorda tõstab teenuse hinda. Kogemus on näidanud, et mida ebastabiilsem on töösuhe, seda madalam kliendi rahulolu. Võimalikud on ka erinevad turvariskid jne. Suvehooajal pakub kinnisvarahoolduses tööjõu leidmisel väljakutseid ka töötajate suundumine maakodudesse ja puhkuste asendamised.
Arvamusloo teine osa ilmub juba järgmisel nädalal. Küsimusi esitas Mergit Innole kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.