Hiljuti uuris ajakirjanik minult, millise pilguga SOL vaatab alampalga tõusu ja kas uuel aastal tõstame klientidel ka hinda? Meil on Eestis 1400 töötajat ja tööjõukulu ulatub 68. protsendini käibest. Meid mõjutab iga sent, mis lisandub palgale või tööjõumaksudele. Suures pildis on see otsus märguanne tööandjate ja ametiühingute kokkuleppest, et väärtustatakse ka keskmisest madalamate töötasudega ettevõtlussektorite tööd.
Kindlasti aitab palgatõus kaasa uuemate tehniliste lahenduste paremaks ja kiiremaks kasutuselevõtuks. Meie valdkonnas robotid ei tasu veel end ära, sest Eesti puhastusteenindaja brutopalk on kolm või neli korda väiksem kui Taanis, aga robot maksab nii meil kui ka seal 60 000 eurot. Uue alampalga tõusu väljakutse on see, et läbi selle otsuse on töötajatel emotsionaalne ootus sarnasele palgatõusule ka siis kui tema palk on suurem kui miinimum. Kuid kokkuvõttes on meie sektoris palk tõusnud kogu aeg väga kiires tempos, sest inimesi valdkonnas ei ole ja seega palga dikteerib vajadus. Seega, tuleme toime.
Minu jaoks on palju huvitavam võimaliku hinnatõusu küsimus. Ärikliendi pärast meil muret ei ole. Oleme pidevalt tegelenud hindade kahepoolse korrigeerimisega ja seoses praeguse alampalga tõusu otsusega ei ole meie poolt masshinnatõusu põhjust karta. Kuid nii meie ettevõte kui ka suur hulk teisi hooldusettevõtteid teenindavad riigiobjekte, peamiselt läbi Riigi Kinnisvara. Ajakirjanik võiks uurida riigilt, millise pilguga nemad sellele alampalgatõusule vaatavad? Ja mitte ainult 2024, vaid ka need järgmised aastad, kuniks on saavutatud juba kevadel tehtud kokkulepe miinimumpalga suhte osas keskmisesse palka.
Riigihanke lepingud on tavaliselt sõlmitud 3.-4. aastaks. Võitjaks osutub madalaim hind. Hinnatõus kogu lepingu vältel on tavaliselt võimalik vaid THI (tarbijahinnaindeksi) kasvades, kuid mitte rohkem kui 3%. Ega enne inflatsiooni algust ei mäletagi, et kunagi oleks hinda tõstetud, sest THI oli pigem miinuses. Samas meie sektori palgakasv on olnud igal aastal 5-7 protsendi juures. Kui nüüd alampalk tõuseb 13% ja tegelikult tõuseb ta samas suurusjärgus ka järgmine aasta, siis minu küsimus on, et kas riik RKAS omanikuna on juba andnud ka suunised uuele RKAS juhile? Ehk peaks lähtuma asja erakordsusest ja asuma oma partneritega läbirääkimisse. Usun, et nupukad hooldusettevõtted nägid seda alampalgatõusu juba ette ja planeerisid juba sel aastal osaletud hangetel seda ette. Meie tegime nii. Tänu sellele muidugi osasid hankeid me ei võitnud, kuid vähemalt ei kuku me võidetud hangetega kahjumisse. Kuid lepingud, kus kindlasti ei ole nii suuri palgatõuse 3-4 aastaks ette planeeritud, on need, mis on sõlmitud aastal 2022 või varem. ETV Esimese stuudio 11. oktoobri saates küsiti Tööandjate Liidu juhilt Arto Aasalt, mis rolli mängis riik alampalga tõusul. Ega Artol sellele head vastust ei olnudki. Pakuksin riigile selle vastuse, et tema roll on toetada ärisid läbi enda hangete ja anda hankejuhtidele mandaat läbirääkimisteks oma tänaste partneritega. Sest hetkel vastavad hankejuhid, et nemad on kätest ja jalgadest seotud juriidikaga ning rohkem, kui lepingutes on kirjas, nad teha ei saa.
See on nüüd eetika, hea äritava ja hea riigi küsimus. Kui meie riik soovib seda olla, siis on nüüd õige moment seda näidata, tegutseda ausalt ja avatult ning kutsuda ise oma partnerid RKAS laua taha, et vaadata üle lepingute hinnad. Inflatsiooni ajal riik omanikuna seda head tahet ei näidanud ja vastus meie sarnastele küsimustele oli, et see 26% inflatsioon on meie äri risk, mida me neli aastat tagasi oleksime pidanud ette nägema. RKAS-is on alustamas uus ettevõtte juht. See on minu arvates hea platvorm meie sektoriga tutvumiseks. Ilma irooniata. Sest keerulistes olukordades sünnivad tugevad sidemed ja partnerlused.
Arvamuslugu on kajastatud ka järgmistes meediaväljaannetes:
https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/10/17/rinel-pius-kas-riik-ise-ikka-on-alampalgatousuks-valmis?