2022. aasta sügisel rääkisime, kuidas SOL juhtkond seitsmekesi Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammi rohepöörde juhtimist läks õppima. Ettevõtte juhi Rinel Pius sõnul on kogu juhtkonnaga õppes osalemine arendanud ettevõtte strateegilist juhtimist, andnud uusi teadmisi jätkusuutlikkuse valdkonnast ning aidanud kaasa team-building’ule.
Tallinna Ülikool tundis huvi, kuidas meie juhtkonnale õpe on mõjunud ja milliseid uusi teadmisi on saadud. Küsimustele vastas Rinel Pius.
Kuidas SOL ettevõte kogu juhtkonnaga mikrokraadi õppima asus?
Asusime 2022. aasta sügisel SOL ettevõtte juhtkonnaga seitsmekesi Tallinna Ülikooli rohepöörde juhtimise mikrokraadile õppima. Koos õppima asumine tuli spontaanselt – mõtlesime, et sel juhul ei pea üks inimene hiljem teistele mõtteid maha müüma, vaid saame üheskoos muutuseid planeerida ja ellu viia. Tagantjärele mõeldes oli see ainuõige otsus ja ma olen üsna kindel, et tänu sellele muutsime ka enda konkurentsivõimet oluliselt tugevamaks.
Miks läksite just rohepöörde juhtimist õppima?
Läksime õppima rohepöörde juhtimist, sest SOL tegeleb kinnisvara hooldus- ja puhastusteenusega ning meilt oodatakse, et me sellest valdkonnast midagi teaksime. Tahtsime ka ise teada, et kuidas rohepöördega targemalt tegeleda ja millist nõu anda, kui keegi juhtub seda meilt küsima. Niisiis tunduski valdkondlik mikrokraad meile hea mõte. Esimene poolaasta on läinud edukalt – oleme saanud enda jaoks palju kasulikke uusi teadmisi. Muuseas oleme varemgi ennegi kogu juhtkonnaga õppimas käinud. Läbisime kõik mõned aastad tagasi aastase Fontese Coachiva Mentorluse kursuse, seega tundus ka nüüd õige kõik koos uuesti õppima minna.
Räägi mõnest uuest teadmisest.
Esialgu oli meie eesmärk saada rohkem valdkonnast teada, kuid senine õpitee on andnud lisaks jätkusuutlikkusega seotud teadmistele ka ideid strateegilise juhtimise kohta. Seda just tänu sellele, et asusime õppima koos kogu juhtkonnaga. Näiteks tuleb õpingute jooksul teha päris palju grupitöid ning meie teeme neid oma tiimiga koos ja tegeleme enda ettevõtte teemadega.
Huvitav on olnud see, et kui tihti räägitakse ökoloogilisest jalajäljest, mis on keskkonnale kahjulik, siis meie oleme õppes keskendunud ka käejäljele. Sel puhul on tegemist positiivse jalajäljega, mida peaks vähendamise asemel hoopis suurendama. Käejälje alla võib lugeda näiteks tegevusi, mida organisatsioonid asutused teevad keskkonna huvides kellelegi teisele ning mis vähendavad tänu nende ettevõtete tegevusele selle kellelgi teise mõjus keskkonnale. keskkonnale tehtud heitkoguseid rohkem, kui neid ise toodetakse. Käejäljel on seega positiivne mõju kliimamuutustele, rohepöördele ja jätkusuutlikkusele.
SOL-i puhul on tegemist ettevõttega, mis ise tekitab üsna väikese jalajälje. Nimelt on meil väga vähe büroopinda, kuid meie 2300 töötajat käivad teenust pakkumas ligi 2000-le kliendile üle Baltikumi. Käejälge on meil seejuures võimalik suurendada palju. Sel on ka otsene positiivne mõju meie klientidele – kui meie käejälg suureneb, siis nende jalajälg väheneb.
Näiteks praegu on energiakulud väga suured ja riigipoolne suunis on neid vähendama asuda. Nii ongi paljud asutused vähendanud hoonetes temperatuuri ja püüavad vähem valgustusi kasutada. Kui nad aga kell viis õhtul koju lähevad, siis lähevad SOL tiimid nendesse hoonetesse ja panevad uuesti kõik tuled põlema, et koristama asuda. Ja ega koristada ju pimedas saagi, seega pole meil muud varianti.
Mikrokraadi läbides tuli meil juhtkonnaga mõte, et miks ei võiks me koristada klientide hooneid samal ajal, kui ametnikud seal tööl on, et me kõik läheksime kell viis koju. Tegime enda majas ka katse – meie büroo on umbes 1200 ruutmeetrit. Kui me seal päevasel ajal koristame, siis hoiame kuus kokku umbes 400 eurot. Arvestagem seejuures, et näiteks superministeeriumi pindala on üle 10 000 ning suuremad kaubanduskeskused üle 40 000 ruutmeetri. Kui neis hoonetes koristada lahtiolekuaegadel, siis saaks päris palju kokku hoida. Eelkõige nõuab selline käitumine inimeste mõtteviisi muutust – nii nagu kõik jätkusuutlik.
Sellised ideed ei tuleks pähe, kui me poleks kogu tiimiga aktiivselt sellise projektiga tegelenud. Me oleme enda jaoks avanud justkui uue laeka – kui senimaani on kliendid valinud koristusfirmasid selle järgi, kes teeb töö ära kiiresti ja soodsalt, siis uus tasand võiks olla see, millisel firmal on suur käejälg, mis ühtlasi vähendab kliendi jalajälge.
Kuidas on mikrokraadi õppimine mõjunud kollektiivile?
Juhtkonnaga koos õppima asumine on olnud suurepärane team building. Õppeaineid läbides arutame alati meeskonnaga ühiselt ja ka kodutöid teeme koos. Me arutame töiseid asju, aga hoopis teise nurga alt ja oleme tõesti kõik päris vaimustuses. Ühiselt mikrokraadi läbimine on meid ka meeskonnana uuesti väga hästi käima tõmmanud, mistõttu soovitan sellist asja kõikidele.
Kuidas on töö kõrvalt mikrokraadi läbida?
Kui ma oleksin üksi õppima läinud, siis oleks see kõik oluliselt keerulisem. Koolis käies on ju ikka nii, et mõned ained meeldivad rohkem, aga teised on sellised, mida teed n-ö kaelast ära saamise eesmärgil. Kui aga kogu kollektiiviga õppida, siis keskendume me kõik kogu õppele pisut erinevalt, sest meie huvid ja senised teadmised on üksteisest erinevad. Mõni keskendub rohkem tehnilisele poolele, teine psühholoogiale ja kolmas mõtleb hoopis tootearendusele. See kokku teeb arutelu sisukaks ja huvitavaks ning tulemusena on ettevõtte vaates kogu õppest palju laiem pilt, kui see olnuks siis kui õppe oleks läbinud vaid üks kolleeg.